Millised OECD majandussoovitused viiakse ellu?
“OECD 10 peamisest soovitusest vähemalt 8 on kas ametisoleva valitsuse poliitika või RE valimisprogrammis. Ongi head soovitused,” säutsus peaminister Taavi Rõivas 28. jaanuaril, OECD majandusraporti tutvustamise päeval, vastuseks ajakirjanik Raimo Poomile. Poom kahtles, kas see raport ikka valitsuse poliitikat toetab.
OECD võrdlus näitab, et Eesti majanduse tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime jääb klubi keskmisele kõvasti alla ja pakub välja lahendusi selle parandamiseks.
Ettepanekute elujõulisust Eesti poliitikas näitab see, kas erakonnad neid toetavad. Vaatasime, kellel oli õigus ja millised on erakondade valimiseelsed plaanid tootlikkuse kasvatamisel. Selleks jupitasime OECD soovitused 15ks konkreetseks ettepanekuks ja analüüsisime, mida täisnimekirjadega valimistele minevate erakondade valimisprogrammid nende teemade kohta ütlevad – milliseid soovitusi pooldatakse, millele ollakse vastu ja mida pole peetud oluliseks.
Kas OECD soovitused on Jürgen Ligi nägu?
Tõepoolest sisaldub kõige rohkem OECD soovitusi Reformierakonna programmis (9). Samas on raportis mitmeid soovitusi, mida tahavad ellu viia sotsid (kokku 7 ja pool) ja Keskerakond (kokku 6 ja pool), aga mitte peaministripartei.
Parlamendierakondade seisukohtades on suurem selgus. EKRE ja Vabaerakonna majandusprogramm on ahtake. EKRE valimisplatvorm raporti soovitustega ei haaku, Vabaerakonna programmist võib leida ühe poolt ja ühe vastuseisukoha. Sellest võib järeldada, et majanduse konkurentsivõime tõstmine ei ole neile prioriteet, vähemalt mitte sellisel kujul, nagu OECD seda soovitab.
Tööjõumaksud langevad, haridus ja teadus seotakse rohkem majanduse vajadustega
Mida erakonna plaanivad teha? On kindel, et pärast valimisi tööjõumaksud, eriti madalapalgalistele langevad. Seda lubavad kõik parlamendierakonnad ja Vabaerakond. Kui IRLi koalitsioonis ei ole, lepitakse kokku tulumaksuvaba miinimumi tõstmises, sest just seda lubavad neli erakonda. IRLi valitsusse kaasamisel on oodata raskeid läbirääkimisi kuni 500-eurose palga tulumaksuvabastuse osas. IRL soovib jätkuvalt ka sotsiaalmaksule lae kehtestamist.
Jätkatakse investeeringuid energiasäästu, arendatakse rakendusteadust ja ettevõtete arendustegevust, parandatakse koostööd kutsekoolide ja ettevõtete vahel ning suurendatakse kutseõppurite toetusi – ükskõik, kes koalitsiooni moodustavad. Tõsi küll, kutseõppurite toetamise lahendusi näevad erakonnad maailmavaateliselt erinevalt, vastavalt kas riigi või ettevõtete panusega.
Neil viiel soovitusel ongi suurim elulootus, sest põhimõtteliselt toetavad neid kõik parlamendierakonnad. Suure tõenäosusega toetab uus valitsus ka Rail Balticut, elektri- ja gaasituru ühenduste parandamist ning erinevate transpordiliikide paremat ühildamist (suurim projekt Ülemiste reisiterminal). Neid projekte toetavad Reformierakond, IRL ja Keskerakond. Üllataval kombel ei ütle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm Rail Balticu ega gaasituru osas midagi, aga ilmselt nad koalitsiooniläbirääkimistel vastu ei oleks. Sellega saabki kindlalt ellu viidavate soovituste nimekiri otsa.
Sotsiaaldemokraatidel on üksikasjalik nägemus energeetikast, reformil ettevõtluskeskkonna arendamisest
Sotsidel on põhjalik energeetikaprogramm, tugeva rõhuasetusega taastuvenergia arendamisele ja energiasäästule. Muuhulgas sisaldab see ka OECD poolt tehtud soovitustega sarnaseid lubadusi. Sotsiaaldemokraadid on ainsad, kes kavatsevad tegeleda kaugküttevõrkude efektiivsusega, lubades „edendada energiasäästule spetsialiseerunud energiateenusettevõtete tegutsemiseks vajalikku õigusraamistikku ja luua nende arengut toetavad meetmed“.
Reformierakonnal on tugev ettevõtluskeskkonna arendamise programm, muuhulgas näevad nad ainsa erakonnana pankrotimenetluse efektiivsuse suurendamise vajadust, lubades „investeeringute kaitse tugevdamiseks ja kohtumenetluse kiirendamiseks vaadata läbi ja reformida pankrotti ning täitemenetlust reguleeriva seadusandluse.“
Ebapopulaarseid reforme valimisprogrammid ei sisalda
OECD soovitatud eripensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide kaotamist ning maksusoodustuste vähendamist erakonnad enne valimisi ei luba. Ainsana on maksusoodustuste kaotamise, küll pehmelt, programmi kirjutanud Reformierakond, kes „peab abivajajate aitamisel maksumaksja raha õigeks ja heaperemehelikuks kasutuseks täpselt sihitud otsetoetusi, mitte maksusoodustusi, mida kasutavad ja millest võidavad kõige rohkem need, kes tegelikult abi ei vaja. Avatud taristu, täpsed eelarvest makstavad toetused ja avalikud teenused on õiglasemad ja elukvaliteedi arengu seisukohast tõhusamad kui maksuerisused.“ Ja lubab „vähendada maksuerandeid ja mahaarvamisi ning kärbib maksukulusid, mis jaotuvad sotsiaalselt ebaõiglaselt ja ebatõhusalt.“
Reformierakond annab ka mõista, et tahab tagasi keerata IRLi poolt koalitsioonilepingusse toodud maamaksuvabastuse, lubades „korraldada ümber maa maksustamise vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele.“ Seda toetab ka OECD, kes soovitab omandimaksude suurendamist.
Ei lubata muutusi mida oleks ehk võinud eeldada
Mitmed OECD soovitused ei kajastu ühegi erakonna programmis. Ükski erakond ei planeeri pensionifondide kulude alandamist, kuigi IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder ründas pensionifonde jõuliselt pool aastat tagasi kirjutatud artiklis.
Programmid sisaldavad palju kulutusi kaasa toovaid lubadusi, kuid kõikide erakondade fiskaalpoliitika osa on nõrk või puudub üldse. OECD omandi- ja varamaksude suurendamise, kulutuste efektiivsuse tõstmise, maksusoodustuste kaotamise ja väikese eelarvedefitsiidi lubamise soovitused on tehtud selleks, et teised, uusi kulutusi kaasa toovad soovitused tunduksid usutavad. Kui hariduse, teaduse ja tööturu kulutused suurenevad, tuleb kuskilt leida lisaraha – kas teiste kulutuste vähendamise, maksude tõstmise või eelarvedefitsiidi suurendamise kaudu. Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid näevad ühe lahendusena astmelist tulumaksu, sotsid tahavad kehtestada luksusmaksu ja Keskerakond muuta ettevõtete maksustamist, kuid uutest nende plaanitavatest kuludest kataks see vaid väikese osa.
Reformierakond ja Vabaerakond on selgelt välja öelnud, et eelarvedefitsiiti ei toetata (kuigi 2015. aasta eelarve on planeeritud defitsiidis). Eelarve puudujääki kulutuste katmiseks ei luba otseselt ükski erakond. Vaid Keskerakond lubab anda välja riigi võlakirju suuremahuliste projektide rahastamiseks, mis viitab riigi laenukoormuse kasvatamisele, kuid seda sammu plaanitakse pigem kapitaliturgude elavdamiseks. Kuigi majandus- ja taristuminister Urve Palo olevat OECD peasekretärilt eelarve defitsiidi soovitusest kuuldes laineid teinud, ei ole sotsid defitsiidi lubamist oma programmi kirja pannud.
