1. Esimest korda veerandsajandi jooksul üle 50% tôusnud valimisaktiivsus näitab inimeste selget soovi toetada Euroopa Liitu ja astuda vastu euroskeptikutele. Ka Eestis tôusis osalus pisut.
2. EL koostööd pooldavad jôud vôitsid valimised. Kuigi nii konservatiivsed (EPP, hetkel Eestist ühtegi saadikut pole, Terras jääb ootama Brexitit) ja sotsiaaldemokraatlikud (PES, sinna kuuluvad nüüd Marina Kaljurand ja Sven Mikser)) jôud kaotasid kohti, siis liberaalid ja rohelised vôitsid ning lisa said ka euroskeptilised jõud (Eestist täiendab nende ridu Jaak Madison), kuigi oodatust vähem. Liberaalide (ALDE) fraktsioon on suurim vôitja (+39 kohta, kokku 108) Eestist kuuluvad sinna tänase seisuga Andrus Ansip, Urmas Paet ja Yana Toom.
3. Euroskeptilised jôud tegid edusamme võrreldes 5 aasta taguse ajaga edusamme, ent andsid järele viimaste aastate rahvuslike ja kohalike valimistega võrreldes, sh Saksamaal, Hispaanias, Hollandis, Rootsis, Kreekas, Soomes ja Eestis. Paremäärmuslased said 24% kohtadest (kohati ennustati neile tervet kolmandikku), vasakäärmuslased alla 10%.
4. Mis edasi? Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi nimetamise õigus on ülemkogul, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, st kandidaadi poolt peab olema vähemalt 16 liikmesriiki (55% liikmetest), kes esindavad vähemalt 65% rahvastikust. Lisaks peavad valitsusjuhid vastavalt lepingule arvestama EP valimise tulemusi.
Täna ei ole nõutavat topelt-enamust ei ühelgi sama poliitilise kuuluvusega liidrite grupil, ega ka nt EPP ja PES kuuluvusega liidritel kokku (vt tabelit, lisatud pildina). Koos Tsiprase ja Orbaniga saaks nad kahepeale 48,49% rahvastikust. Samas ei pruugi eeldus, et liidrid hääletavad parteilise kuuluvuse alusel, samuti paika pidada. Nt Orban, kes kuulus 2014 EPP-sse, hääletas toona Junckeri vastu. Tõenäoliselt teeb ta sama Weberiga.
Nõutava häälteenamuse saavutamise võib muuta keerulisemaks UK, kes lahkuva liikmesriigina võib jääda erapooletuks. See ei muuda nimetamiseks nõutavat künniseid, küll aga teeb kergemaks ebasobiva kandidaadi blokeerimise. Kuna UK rahvastiku osakaal on 12,9%, ei ole otsuse blokeerimiseks vaja mitte enam 35,01% rahvastikust, vaid piisab 22,11%.
Selle alusel oleks blokeeriv vähemus koos nt Poolal, Itaalial ja Ungaril koos Rumeeniaga (25,02%; ilma RO-ta 21,22%). Samuti mingil ajahetkel teoreetiliselt ka kõigi kolme suurima poliitilise grupi liidritel.
Päises Euroopa Parlamendi plenaarsessioon Strasbourgis (Wikipedia)
Jälgi POLIITIKA.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit
