Euroopa rebeneb pagulaste surve all – uueks ja vanaks
Eelmise nädala kolmapäeval täitus kogu maailma meedia 3 aastase Türgi rannikul Bodrumis hukkunud Süüria poisi Aylan Kurdi fotodega. Sündmus, mis pole eriline – pagulasi, sealhulgas lapsi, upub ja sureb muul moel iga päev kümneid, kui mitte sadu – muutus võimsaks sümboliks rannal tehtud foto tõttu ja tõi meie teadvusesse kogu pagulaskriisi traagilisuse.
Avalikkuse surve kasvas selle ja Ungaris toimuva tõttu järsult. Lääne-Euroopa valitsuste reaktsioonid olid kiired:
– Tavapäraselt tugeva immigrandivastase retoorika lõksus olev Suurbritannia peaminister David Cameron teatas, et valitsus võtab lisaks vastu 15 000 Süüria põgenikku. Eelmise nelja aasta jooksul võttis Ühendkuningriik Süüria pagulaslaagritest vaid 4000 pagulast.
– Saksamaa valitsus otsustas, et ei rakenda Süüria sõja eest põgenevate pagulaste puhul Dublini reeglit ja ei saada neid tagasi esimesse ohutusse riiki, vaid lubab Saksamaale jääda.
– Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa teatasid neljapäeval, et tahavad senise pagulaste jaotamise süsteemi muutmist, päevakorral on jälle kohustuslikud kvoodid.
See tõi ilmsiks kahetsusväärse lõhe vana ja uue Euroopa vahel. Reedel said kokku Visegradi riikide juhid teatamaks, et nemad sellega mitte mingil tingimusel ei nõustu.
Nii ei saanudki laupäevane välisministrite kohtumine anda suurt muud tulemust, kui tõdemuse, et kiiret lahendust probleemile pole, teineteise süüdistamine ei aita ja tuleb otsida ühiseid lahendusi. Kokku lepiti 5-punktiline plaan mis on suunatud pagulaskriisi pikaajalistele lahendustele.
Paraku on see vaevalt piisav. Euroopa pagulaskriis on ajalooline, EL lahendused on (seni) igapäevased.
Välisminister Marina Kaljurand ütles pärast kohtumist: «Euroopa Liidu riikide panus ei ole mõõdetav vaid vastuvõetud põgenike arvudes. Tegeleme ka olukorraga kriisikolletes ning seadusvastase sisserändega võitlemisega.» Õige, pikaajaliste lahendustega tuleb tegeleda. Häda on, et see ei aita kuidagi kaasa praeguste probleemide lahendamisele. Põgenikevool ei peatu kindlasti lähikuudel, ehk isegi lähiaastatel, ja muid realistlikke lahendusi, kui Euroopa piiridele jõudnud pagulaste vastuvõtmine ei ole.
Tänaseks on selge, et väärtushinnangutes, suhtumises pagulastesse ja arusaamades kriisi võimalikest lahendustest jookseb piir üsna selgelt Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa vahel. Eesti riigijuhid on viimase 10 aasta jooksul näinud palju vaeva, et rõhutada – aastaid pärast EL laienemist ei ole vanu ja uusi EL liikmesriike, ei ole Ida- ja Lääne-Euroopat. Paraku kipub pikaajalise töö tulemus käest libisema.
Junckeri State of the Union kõne
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker peab oma esimese State of the Union kõne (9. september) ehk Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt kõige võtmelisemal ajal. Pagulaskriisile toimivate lahenduste mitteleidmine võib tähendada Euroopa Liidu taandarengu algust ja Euroopa ühiste põhimõtete ja väärtuste kuhtumist.
Paljude Eurooplaste unistus – piirideta Euroopa – väärtus, mis on olnud ülioluline ka meile, ei pruugi praegusel kujul püsima jääda. Tagasiminek ühes valdkonnas muudab lihtsamaks muutused ka mujal. Marina Kaljurand rõhutas pärast välisministrite kohtumist, et „EL ei tohi idapartnerlusriike tähelepanuta jätta“. Kui solidaarsus ja ühised väärtused ei säili, ei ole meil selles osas palju loota.
Nii oodatakse Junckerilt julget ja lahendusi pakkuvat kõnet. Põhiteemaks loomulikult pagulaskriis, aga Kreeka abipaketi järelmina ka majandus- ja rahaliidu tugevdamine. Kolm konkreetsemat muudatust, mida kõnest pagulaste teemal võib oodata:
– ümbejaotatavate pagulaste arvu vähemalt kahekordne suurendamine;
– siduvad kohustused riikide pagulaste vastuvõtmise osas;
– üldiste reeglite ümbervaatamine, ennekõike asüülitaotlejate vastuvõtmine ja tagasisaatmise reeglid.
See kõne tuleb hetkel, mil Junckeri ja Euroopa Komisjoni positsioon on oluliselt tugevnenud. Suurriigid räägivad täna üht keelt just Junckeriga, Donald Tusk on põlu all oma jäiga positsiooni tõttu pagulasküsimuses.
Cameron astus sammu tagasi
Eelmisel nädalal oli David Cameron sunnitud muutma valitsuse poolt välja pakutud ELi jäämise referendumi küsimust. Referendumi korraldamist jälgiva komitee arvates ei olnud küsimus piisavalt erapooletu. Küsimuse “Kas soovite Ühendkuningriigi jäämist Euroopa Liitu? JAH-EI” asemel vastavad britid nüüd küsimusele „Kas soovite ühendkuningriigi ELi jäämist või EList lahkumist?“ Lisaks pidi Cameron kinnitama, et valitsus ei rahasta JAH-kampaaniat, lubama valitsuskabineti liikmetel teha EI-kampaaniat juhul, kui nad seda soovivad, ning muutma plaani korraldada referendum Šoti kohalike valimistega samal päeval. Positsioonide võtmine referendumi eel on täies hoos. Šoti iseseisvusreferendum näitas, et valijaskonna määratlusest ja küsimusest oleneb palju.
EESTI: Eesti üha kapseldub
Eestis kulgeb pagulasarutelu omas rütmis. Maailma raputanud Süüria poisi uppumine Eestis suurt poliitilist reaktsiooni ei tekitanud. Sellele reageerisid poliitikutest sotsiaalmeedias vaid Yoko Alender ja Kalle Palling. Tõsi, samal päeval jõudis meieni uudis Vao pagulaskeskuse seina süütamisest.
Toetus pagulaste vastuvõtmisele on kahe kuuga langenud 41%lt 22%ni. Peamised põhjused: läbi suve on maailma meedia kajastanud pagulaste tulva Euroopasse, keskendudes arusaadavalt probleemidele. Pagulaste massid tekitavad abstraktset hirmu, vaatamata sellele, et nii palju inimesi ei hakka Eestisse kunagi tulema.
– valitsus on olnud kõhklev ja passiivne. Liiniga “ei tahaks, aga kui on vaja, siis mõned pagulased ehk suudame vastu võtta“ ei ole võimalik toetust pagulastele ühiskonnas kasvatada.
Vaja on aktiivset poliitikat, selgitusi ja praktilisi tegusid. Samal ajal kui Hanno Pevkur kommenteeris komisjoni ümberjaotatavate pagulaste arvutamise plaani stiilis, et ehk suudame veel paarsada pagulast kuidagi vastu võtta, teatas Soome peaminister Juha Sipilä, et avab oma (teise) kodu järgmise aasta alguses pagulastele ja kutsus soomlasi üles tegema sama. Soome valitsus otsustas vabatahtlikult vastuvõetavate pagulaste arvu oluliselt suurendada.
SOTSID: Ossinovski enesekehtestamine
Laupäeval otsustasid sotsid, et senistest ministritest jätkab vaid Indrek Saar. Töö- ja tervishoiuministriks saab Jevgeni Ossinovski (seda kohta pidas talle eelmisel nädalal parimaks ka poliitika.guru toimetus), kaitseministriks Hannes Hanso ja ettevõtlusministriks Liisa Oviir.
Nii suured muutused ei tõuku kindlasti asjaolust, et sotside senised ministrid ei ole oma tööga hakkama saanud. Pigem on see sotsiaaldemokraatide siseste leeride heitluste tagajärg. Võib öelda, et nende vahetustega kehtestas Ossinovski ennast lõplikult SDE esimehena, vahetades välja enamuse nn vastasleeri ministritest, kes Reformierakonnaga koalitsiooni tugevalt toetasid.
Veider on selles kontekstis muidugi Indrek Saare jätkamine kultuuriministrina. Rannar Vassiljev kui Saare leeri minister pidi lahkuma, aga Saar ise jätkab. Eriti nädalal, kus tema isiku ümber keerutati Postimehe poolt (tõsi küll, äärmiselt ähmast) korruptsioonitolmu.
Kõik märgid näitavad, et sotsid olid ja on rohkem lõhki, kui tunnistati. Ossinovski vastasleer toimetati valitsusest välja (v.a Saar), aga minek ei ole läinud ülearu libedalt, kinnituseks lahkujate avalikud kurtmised. Asemele toodi tunduvalt nõrgema poliitilise kogemusega tegijad. See võib meeldida kõigile, kes poliitikat põlgavad, aga päriselus tähendab see kehvemaid eeldusi asju tehtud saada. Puuduv Riigikogu kogemus, vähem kontakte, vähem tunnetust, kuidas riigiaparaat toimib – see kõik tähendab, et eesmärkide saavutamine ei tule lihtsalt. Hiljuti võisime seda näha, kui Anne Sulling pidi oma valdkonnas soleerima, ministeeriumi aparaati oma eesmärkide nimel tööle panna tal ei õnnestunudki.
Ehk siis sotside esindus valitsuses sisuliselt nõrgenes. Samas Ossinovski positsioon muidugi paranes. Peaminister Rõivasele muudab see valitsuse juhtimise ja töise kliima hoidmise pigem keerulisemaks, sotsid muutuvad veel ebamugavamaks partneriks, ka valitsusest lahkumise kihk ei kao (ehkki Ossinovski olla lubanud Liisa Oviirile, et valitsusse kutsub teda ikka pikemaks ajaks, mitte mõneks kuuks).
Korruptsioon Tallinna Sadamas mõjutab jätkuvalt Eesti poliitikat
Meedia otsib seoseid Tallinna Sadama ja erakondade rahastamise vahel.
Nagu poliitika.guru eelmisel nädalal ennustas, ei ole skandaal veel läbi, vaid pigem kogub tuure. Meedia otsib aktiivselt seoseid Tallinna Sadama ja praamihanke ning poliitikute ja erakondade rahastamise vahel. 15-aastaste juhtumite üleskergitamine ei ole olnud ega saagi olla eriti tulemuslik. Tõsisem on Postimehe avaldatud väide sellest, et Reformierakonna poliitikud on küsinud Leedolt raha praamiühenduse lepingu jätkamiseks. Remo Holsmer on lubanud Postimehe laimu levitamise eest kohtusse kaevata. Holsmeriga oli Saaremaal Leedoga kohtumisel kaasas Kalev Lillo.
Transpordivaldkonna riigiettevõtted koondatakse ühtse valdusettevõtte alla.
Eelmisel neljapäeval tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal valitsuskabinetile plaani MKMi valitsemisalas olevate transpordivaldkonna riigiettevõtete koondamiseks ühe valdusettevõtte alla. Tegemist on Erkki Raasukese ettepanekute teistpidipööratud piloodiga. Raasuke pani ette, et kõigepealt tuleb luua valdusettevõte kõigile riigiäriühingutele. Hiljem saab vajadusel luua valdkondlikke ettevõtteid. Nüüd alustab valitsus just valdkondliku valdusettevõtte loomisest, mis on õige samm, aga ainult pool rehkendust. Ka Rahandusministeerium peaks lisaks IRLi retoorikale teemaga edasi minema ja ette võtma kõik teised ettevõtted. Eraldi teema on, et korruptsioonirisk ja poliitiline sekkumine ühe ettevõtte tasemel küll väheneb, aga ka pärast valdusettevõtte loomist on siiski tegemist poliitikute poolt juhitud riigiettevõttega. Poliitilisest mõjust lahtisidumiseks ja omanikujärelvalve tugevdamiseks on parim samm siiski riigiettevõtete osaluste erastamine või börsile viimine, mis annaks lisaks ka Eesti majandusele tugeva tõuke.
Riigieelarve koostamine kogub hoogu
Sel nädalal alustab valitsus sisuliste riigieelarve aruteludega. Nagu ikka on lisataotlusi rohkem kui võimalusi. Arutelusid pingestab koalitsioonilepingu lubadus personalikulude ja valitsemiskulude koomaletõmbamiseks. Varasuvel saatis Rahandusministeerium kõikidele valitsussektori asutustele välja suunise esitada plaan inimeste koondamiseks ja personalikulude vähendamiseks. Nüüd tuleb numbrid kokku liita. Ülesanne ei saa olema lihtne, sest paljude asutuste osas pole valitsusel just palju otsustusõigust.
Algas korvpalli EM
Laupäeval algas Riias korvpalli EM, mis tähendab, et suur osa Eesti eliidist on juba Riias või sinna kohe-kohe jõudmas. Eestlased on püsti ajanud võimsa fännitelgi, mänge vaatamas on üle 20 000 Eesti fänni. Tundub, et EMil on meil minemas nii nagu viimasel ajal Eesti poliitikas – palju möllu, aga vähe tulemust.
