Jälgi portaali www.poliitika.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit.


EESTI PISIKE PAGULASKRIIS

“Välistada me seda ei saa,” vastas politsei- ja piirivalveameti sideohvitser Priit Põdra eilses intervjuus küsimusele, kas Itaalias üldse leidub pagulasi, kes tahaks Eestisse tulla. Vastus on kõnekas. Priit Põdra on esimene Eesti riigi esindaja, kes läheb Itaaliasse looma koostöövõrgustikku, et panna käima pagulaste ümberasustamine Eestisse. Ajal, mil Kesk-Euroopa riigid otsivad enne külmade ilmade tulemist võimalusi sadadele tuhandetele sõjapõgenikele elementaarsete varjualuste loomiseks ja nende laagritesse majutamiseks, valmistume meie hoolikalt ja tohutu avaliku paanika saatel jõuludeks viie pagulaspere vastuvõtmiseks. Ka nende puhul terendab juba täna võimalus, et sel aastal siia ükski pagulane Euroopa Komisjoni skeemi alusel ei jõua. Siin ei saa muidugi aeglases tegutsemises kuidagi vaid Eestit süüdistada. Kogu Euroopa Liitu on seni suudetud ümber asustada vaid 86 pagulast, need kõik Itaaliast.

Tänane olukord ei lähe kuidagi kokku EKRE, RÜE ja teiste kuid kestnud kampaaniaga, milles nad võitlevad “massimmigratsiooni vastu”. Ka Eesti meedia on selle retoorikaga kaasa läinud ega pole seda kuust-kuusse ümber lükanud. Selle retoorika ja valitsuse nõrga ning vastutust vältiva positsiooni tagajärjed on täna näha: avalikkus elab pagulashirmus, üha süvenevad rassistlikud ja võõrahirmust kantud meeleolud, vaenulikkus on jõudnud tänavatele ja ohustab Eesti mainet ning mõnede arvates ka julgeolekut.

Selline avalikkuse reaktsioon on põhjendamatu. Vaatamata viimastel aastatel Euroopasse tulnud suurtele inimhulkadele, pole Eesti mingi märkimisväärse pagulaste surve alla sattunud. Pagulaste osakaal Eestisse sisserännanutest on väga väike ja Eesti konservatiivne asüülipoliitika on isegi nende väheste siia asumisel oluliseks takistuseks.Pagulassurve Eestile on väike1Selles kontekstis on näha, et ka Euroopa Liidu skeemi täielikul realiseerimisel jääb pagulaste hulk kõikidest sisserännanutest väikeseks.  Kui natuke lähemalt vaadata lähiaastatel Eestisse sisserändajate tausta, siis on hinnang sama: pagulassurve on isegi võrreldes üldise Eesti sisserändajate arvuga üsna väike, suurendades järgmisel kahel aastal senise trendi jätkumisel Eestisse sisserändajate hulka viiendiku võrra.Sisserändajate taust 2016-2017Seda suhtarvu võiks ehk tuntaval määral mõjutada vaid suuremõõduline sõjategevus Ukrainas, mis täna ei tundu kuigi tõenäoline.

Esimeseks põhjuseks on see, et Eesti on kõrval Euroopa peamistest rändeteedest. Kui vaadata, milliseid teid pidi sõja ja tagakiusamise (ja majanduslike raskuste) eest Euroopasse tullakse, siis Eestit sellel pildil pole.Illegaalsed immigrandid rändeteede kaupaVäga hea infograafiku pagulaste liikumisteedest viimaste aastate jooksul avaldas sel nädalal Soome ettevõte Lucify. Kui sealsel ajajoonel 2015. aastasse liikuda, siis näeme, et Eestisse pagulased ei jõua või vähemalt siin pidama ei jää. Samuti on Eestisse saabuvate pagulaste rahvuseline struktuur siiamaani väga erinev sellest, mis on suure hulga sisserändajatega riikides.Pagulaste päritolumaaTeine põhjus, miks Eestit massimmigratsioon ei ähvarda, on see, et Eesti ole pagulaste jaoks atraktiivne sihtriik. Nagu kirjutas Poliitika.gurus Uku Särekanno, on Eesti pagulastele tundmatu, geograafiliselt pigem ebasobiv ja, mis peamine, siin puudub toetav kogukond. Kolm peamist tegurit sihtriigi valikul on: a) keel ja kultuur, b) kogukonna olemasolu, c) sotsiaalsed tagatised. Kõigis nendes tegurites jääb Eesti valdavale enamusele Euroopa Liidu riikidest selgelt alla, kusjuures sotsiaalsed tagatised mängivad kõige väiksemat rolli.

Kolmas põhjus on Eesti senine praktiline tegevus pagulaste vastuvõtmisel, mis on saatnud signaali, et pagulased ei ole siin teretulnud. Kui Soomest levis välja sõnum, et seal võetakse ilma lisapiiranguteta vastu iraaklasi ja nad kõik saavad seal varjupaiga, kasvas Iraagist pärit asüülitaotlejate hulk hüppeliselt. Tänavustest Soome asüülitaotlejatest on tervelt 70% (arvuliselt ca 14 000) pärit just Iraagist. Alles septembris-oktoobris hakkas Soome selle surve mõjul Iraagist pärit pagulaste taotlusi põhjalikumalt kaaluma.

Eesti on oma varjupaigataotluste menetlemises seni kindlalt vältinud muljet, et oleme teatud lähteriikide põgenikele avatud. Kui vaadata Eesti varjupaigataotluste rahuldamise statistikat, siis seda signaali – et mõne riigi kodanikud on ilma suurema filtrita teretulnud – pole me kohe kindlasti kellelegi saatnud. Eesti asüülitaotluste rahuldamise osakaal on Euroopa Liidu üks tagasihoidikumaid ja taotluste rahuldamine ei ole tagatud ka sõjapiirkonnast tulnud inimestele. Vaid iga viies süürlane on saanud Eestisse elama jääda, sudaanlastel ja afgaanidel on võimalused siiski veidi paremad olnud. Samas paar aastat tagasi meile jõudnud ja meedia vahendusel eestlaste meeli ärevil hoidnud vietnamlaste taotlustest ei rahuldatud mitte ühtegi.Varjupaigataotlusete edukus EestisSee kõik tähendab, et pigem võib ennustada seda, et me ei leia neid 500 pagulast, keda Euroopa Liidu skeemi alusel Eestisse tuua, kui et meid tabaks varjupaigataotluste laviin, mis murraks meie ühiskonna selgroo.

Kui teha siinkohal pisut primitiivmatemaatikat, siis 500 pagulast tähendab seda, et iga 2600. inimene Eestis on 2 aasta pärast sõjapõgenik, kelle elu kodumaal oli ohus ja kellele me oleme andnud varjupaiga. See tähendab statistiliselt, et Viljandi linna peale on neid keskmiselt kokku 7, Võrus kuni 5, näiteks Tallinnas jätkub üks pagulaslaps umbes 20 lasteaia peale.

Selles kontekstis massimmigratsioonist rääkida on ilmne liialdus ja debati sisukuse huvides peaksid kõik osapooled naeruväärsed hüperboolid välistama.