EESTI UUS KURSS EUROOPAS

Koalitsioonikõnelusi pidavad EKRE, Isamaa ja Keskerakond teavitasid läbirääkimiste esimesel päeval, et loodav valitsus kavatseb jätkata Eesti senist välispoliitilist kurssi EL ning NATO liikmena. See iseenesest tervitatav punkt tähendaks aga EKRE puhul loobumist päris mitmest valimiskampaania ajal antud lubadusest, punktidest, mis neil puust ja punaselt valimisprogrammis kirjas.

Täpsemalt: EKRE valimisprogrammis leidub 10 punkti, mis ei ühildu Euroopa Liidu aluspõhimõtete, Eesti võetud kohustuste ning Eesti viimase 28 aasta läänemeelse suunaga. Kuigi palju tõlgendamisruumi  need punktid ei jäta.

Tuleb ka tähele panna, et muudes valdkondades on EKRE korduvalt öelnud: polegi nii tähtis, mis saab kirja koalitsioonileppesse, sest võimu juures hakkame ikkagi oma programmi muude meetmetega ellu viima.

Sestap on võimaliku võimuliidu käest paslik küsida, kuidas on: kas päriselt hoitakse stabiilset EL ja NATO suunda? Kui jah, kas EKRE võtab ka avalikult omaks, et nad loobuvad järgmistest valimislubadustest?

Alljärgnevalt on EKRE programmi tekstilõigud paksus kirjas (programm leitav siit), järgnevad selgitused.

Alustuseks 4 punkti, mille elluviimine kõigutaks Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtteid:

1.   Eelistame riigihangetel eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid ja toetame riikliku tellimuse kaudu kohalikku ettevõtlust ja töökohtade loomist. See lubadus viiks meid kiiresti EL siseturu lagunemisele või nõuaks vähemalt selle kaitseks Eesti välja heitmist. Lisaks on see ka otseselt Eesti majandusele kahjulik. Reaalsus on see, et Eesti on kõige enam ekspordile orienteeritud majandus Kesk-Ida Euroopas, 80% meie väliskaubandusbilansist on seotud EL siseturuga. Meie majandus sõltub Eesti tehase, tarkvaraarendaja ja konsultatsioonifirma suutlikkusest konkureerida võrdsetel alustel Soome või Saksa firmaga, ka osaledes sealsetes riikides hangetel. Mis juhtub meie ekspordivõimega, kui meie piirangutele vastates meie kaubanduspartnerid hakkaksid piirama meie ligipääsu nende turule?
2.      Seisame vastu kõikidele katsetele EL-i föderatsiooni, ühisarmee ja -eelarve loomiseks ning teeme selle raames koostööd rahvusriiklust väärtustavate EL-i riikidega. EL-i ühiseelarve on aastakümnete vanune, Eesti on liitumisest saadik osalenud selle kokkupanekul ja võidab sellest ka korralikult. Maksame sisse 1% SKT-st ning vastu saame üle 4% SKT-st. Need on korras maanteed, renoveeritud haiglad ning uued rahvamajad, mida Saksa maksumaksja enam kinni ei maksaks. „Ühisarmee“ sildi all räägitakse eeskätt koostööst kaitsehangete läbiviimisel, äärmisel juhul koostöö tasemest, mis jõuaks järele sellele, kus NATO praegu juba on.
3.      Seisame vastu eurodirektiivide valimatule ülevõtmisele ega rakenda meie suveräänsust ja põhiseaduse aluspõhimõtteid riivavaid määrusi ning direktiive. See on EKRE programmi kõige agressiivsemalt EL-i vastu suunatud punkt. EL seadused valmivad demokraatia tulemusena: neid räägivad läbi ning võtavad hääletustega vastu Euroopa Parlament ning Euroopa Liidu Nõukogu, viimases on otsustajateks rahvusriigid ja hääleõigus on ka Eesti ministritel. Ka riivab selline punkt Eesti põhiseaduslikku korda, mis käsitleb Euroopa õigust kui osa Eesti õigusest. Minu silmad pole seni näinud „põhiseaduse aluspõhimõtteid riivavaid määrusi ning direktiive“ (ega ühtki vastavat riigikohtu lahendit), see punkt on pigem ohtlik retoorika, mis avab tee laiemale õiguskonfliktile. Valikuline suhtumine EL-i õigusesse lõpetaks õigusriigi toimimise Eestis.
4.      Kehtestame omavalitsuste valimisõiguse ainult kodanikele. KOVi valimistel on kõigil Eestis alaliselt elavatel EL kodanikel õigus valimas käia, nagu eestlasel on ka õigus valida enda esindaja, elades Helsinkis või Heraklionis. See punkt piiraks põhiõigust, mida tagatakse kõigile EL kodanikele aastast 1992.

Veel kolm punkti on oma sisult  umbmäärasemad, aga tähendaksid siiski ilmselt olulist kursimuutust.

5.      Välisfondide poolt Eesti haridusse ja teadusesse suunatud vahendid peavad kandma Eesti riigi ja ühiskonna huve. Just kirjeldas ajakiri Nature, kuidas Eesti teadus on viimasel 25 aastal teinud tähelendu. Kas meie teadusasutusi sunnitakse nüüd tagasi andma rahad, mis on vastuolus poliitikute ideoloogiliste hinnangutega? Eriline vastuolu tekib maailma suurima teadusfondi, Euroopa Liidu programmiga Horisont . Selle prioriteedid lepitakse Euroopa tasemel 7 aastaks kokku, raha jagavad maailma tipp-ekspertidest koosnevad hindamiskomisjonid. Selle punkti teostus tähendaks Eesti jaoks sisuliselt loobumist tipptasemel rahvusvahelisest teadusest.
6.      Võimu jätkuval koondamisel Euroopa Komisjoni kätte paneme Eesti edasised sammud, ja vajadusel ka Euroopa Liidu liikmelisuse, rahvahääletusele. Tegelikkuses on Euroopa Liidus võim üha enam liikunud ametisse valitud poliitikute kätte, seda nii Euroopa Parlamendis kui ka liikmesriikide esindajate tasandil. Pigem on probleemiks, et Eesti poliitikud pööravad EL asjade sisule liiga vähe tähelepanu ning eelistavad saata nendega tegelema oma ametnikke. Ähvardus panna ilma selgete kriteeriumiteta EL kuulumine rahvahääletusele võib tuua tulemuse, mida oleme viimastel aastatel näinud Suurbritannia poliitkaoses ning lõhestumises, mis Brexiti teemaga kaasnenud. Meie geopoliitilist paiknemist arvestades võib ka hullemini minna…
7.   Lõpetame Euroopa Komisjoni poolt määratud kvoodipagulaste vastuvõtmise. Kohustuslikus korras kvoodiga pagulaste skeem on läbi, seda pole enam vaja lõpetada. Kokku saabus Eestisse selle raames veidi üle 200 sõjapagulase (mitte majanduspagulase). Samas on valitsus võtnud vabatahtlikult kohustuse 80 inimest Türgist tuua, kellest 40 on juba tulnud. Mõnele võib ka see väike number tunduda üleliigsena, aga see on normaalne osa solidaarsusest Lõuna-Euroopa riikidega, kes on rände eesliinil. Selle probleemi lahendamata jätmine võib aga tuua tagasi passikontrolli EL sisepiiridel (s.t. Schengeni ala kokkukukkumist), mille kahjulik mõju meie majandusele ja inimeste elukorraldusele oleks väga suur..

Lõpuks toon ka välja kolm punkti, mis elluviimisel seaksid kahtluse alla Eesti usaldusväärsuse:

8.      Lõpetame Rail Balticu projekti. Algusest peale on Eesti olnud Rail Balticu põhiline vedaja ja eestkostja. Eesti on loonud Rail Balticu ehitamiseks ühisettevõtte Läti ja Leedu riikidega, just meie kutsel liitus sellega ka Soome. Meie mahitusel on Euroopa-ülese raudteevõrgu väljaehitamise vajalikkus kirjutatud EL-i seadustesse, ning Rail Baltic moodustab olulise osa loodava Tallinn-Helsinki tunneli väärtuspakkumisest. Rail Balticu lõpetamisel saadame selge signaali oma naabritele ja kaugematele riikidele, et meid ei saa pikaajalistes projektides usaldusväärseks partneriks pidada.
9.      Vaatame üle Eesti kuuluvuse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, jätkates liikmelisust vaid neis, mis edendavad Eesti huve. Rahvusvaheliste organisatsioonide baasil toimiv reeglitepärane maailmakord on väikeriigi parim (ainus!) võimalus istuda laua taga suurriikidega nende võrdsena. Eesti ajalugu õpetab, et vastasel juhul otsustakse meie üle ruumides, kus me ei viibi. USA isolatsionistide pealt maha kirjutatud retoorika (mida meie endale pigem lubada ei saa) õõnestab seda maailmakorda ning kahjustab konkreetselt meie suutlikkust täna nendes organisatsioonides Eesti asja ajada.
10.  Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa liitlastelt. Hiljuti on Trump nõudnud, et Euroopa liitlased panustaksid rahaliselt miljardite ulatuses, maksmaks kinni USA vägede kohalolu Euroopas. Ei tea, kas seda punkti saab tõsiselt võtta, aga selline kergekäeline suhtumine välispoliitikasse tekitab muret. Mis meie Euroopa liitlasi puudutab, siis ainus reaalne lisaraha võimalus tuleks just sellest EL eelarvest ning armeest, mida EKRE programm välistab.

Lisavoor: EKRE programmis leidub veel punkte, mida võib mitmeti tõlgendada ehk need võivad olla vastuolus meie senise Euroopa kursiga.

Kehtestame range piirangu võõrtööjõu sisseveole. Kas „võõrtööjõu“ all on silmas peetud ka Euroopa Liidu kodanikke? Sel juhul on see vastuolus EL-i sisese tööjõu vaba liikumisega (mida kümned tuhanded Eestlased kasutavad ka selleks, et välismaal töötada).

Muudame riigikohtunikud valitavaks, kehtestame kohtunikele tähtajalise ametiaja. Euroopa Liidu aluslepped kohustavad liikmesriike jälgima õigusriigi põhimõtteid, kohtusüsteemi politiseerimise puhul võidakse riigilt ära võtta hääleõigus (selline nn „Artikkel 7“ protseduur on käivitatud praegu Poola vastu). See lubaduse võib endaga kaasa tuua kohtusüsteemi politiseerimise ning paariariigi staatuse EL-is.

Teised on täheldanud, et EKRE majandusprogrammi teostamine tekitaks märgatavat eelarvedefitsiiti. Selle rahastamiseks riigivõla tekitamine on poliitiline valik, aga EL-i reeglid panevad eelarvedefitsiidile piirid (nn Maastrichti kriteeriumid, eelarvedefitsiit peab jääme alla 3% SKT-st).

Loodav koalitsioonilepe kõiki neid punkte ja teemasid ilmselt ei kata. Küll aga tähendab see, et kui EKRE kavatseb valitsuses tegutseda oma programmi kas või mingil määral ellu viies, siis Eesti senine Euroopa Liidu ja NATO poliitika ei jätku ja vastupidine üldine deklaratsioon koalitsioonileppes ei oma sisulist tähendust.