Eesti maksukogumise efektiivsus on OECD parim

Täna esitles OECD asepeasekretär Mari Kiviniemi Tallinnas Eesti ja Soome valitsemisraportit. Üks selle raporti järeldusi on, et kui üldiselt on Eesti avaliku halduse toimine kõva keskmine, siis maksukogumise efektiivsus on Eestis OECD parim.

Maksude kogumise efektiivsus OECD maades

Efektiivse süsteemi ülesehitaja on olnud Marek Helm. Üks Eesti staarametnikke, kes on vedanud paljusid avaliku sektori efektiivsust tõstvaid suuri reforme, teinud raskeid otsuseid ja koondanud ametnikke. Helm oli Maksuameti ja Tolliameti liitmise ajal viimase asedirektor ja liitmise üks vedajaid. Hiljem valmistas ta ette Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti liitmise, juhtides liitasutuse loomiseks loodud töögruppi ning alustas Rahandusministeeriumis tugiteenuste (finantsteenused, raamatupidamine ja personalijuhtimine) ühendamist. Helmi juhtimisel ministeeriumite finantsosakonnad praktiliselt kaotati ja raamatupidajad toodi kokku ühte keskusesse.

Suuresti on Helmi ja tema meeskonna teene ka see, et 2014. aasta eelarve laekus planeeritud mahus. Suurenenud kulude katmiseks väikese majanduskasvu juures kirjutati seadusmuudatuste juurde julged maksulaekumiste suurenemised – ja maksud laekusid: sotsiaalmaks 99,4%; aktsiisid 99,9% ja käibemaks 101,4% planeeritust (vt Ärileht)

Riigi kogutulude kasv tuligi peamiselt maksutulude paremast laekumisest – sotsiaalmaksu ja käibemaksu kokku laekus eelmisest aastast 307,4 miljonit eurot rohkem. See on suur hulk raha, mida kulutada – õpetajate palgad, lastetoetuste kasv, ametnike palgakasv jm. Koalitsioon suutis enamuse oma lubadustest täita ilma eelarvet defitsiiti laskmata.

Seadus ei täida ennast ise

Seadused ei täida ennast ise, on vaja luua rakendamiseks vajalik seadusandlus aga ka võimekus, IT süsteemid, protseduurid, inimesed. Vaja on asutuste vahelist kootööd. Seda kõike on EMTA teinud. Ümbrikupalgad ei väheneks ilma töötamise registrita. Kasutatud autode käibemaksu teema sai lahenduse peamiselt selle tõttu, et Helm ja erasektori taustaga Maanteeameti juht Aivo Adamson leppisid kokku andmete vahetamises. Asi, mida varem polnud tahetud ega suudetud teha.

Autode käibemaksu seadusemuudatuse rakendamisega on Helmi meeskond kahvlis. Auto on eestlastele püha. Kümne  aastaga on autode arv kasvanud 35%, iga neljas auto kuulub juriidilisele isikule (firmale, riigile, mittetulundussektorile). Eesti oli enne seadusemuudatust üks kuuest EL liikmesriigist, kus sisendkäibemaksu võis täielikult maha arvata. Neid riike, kus mahaarvamine ei ole üldse lubatud, on Euroopa Liidus 15. Reaalselt kontrollitavat rakendusmehhanismi pole erisoodustusmaksu tasumist ettenägeval  seadusel kunagi olnud. Täidetakse sõidupäevikuid, kuid kõik teavad, et valdavalt pannakse marsruut kirja aasta lõpus ’õunte pealt’. Uus seadus lubab täies ulatuses ettevõtluses kasutatavate autode puhul jätkuvalt kogu käibemaksu maha arvata. Osaliselt ettevõtluses kasutatavate autode puhul saab maha arvata 50%. Muus osas jäi süsteem samaks, seadusemuudatused ei kõrvaldanud eelnevaid puudujääke. Sõidupäevikute täitmist kontrollida on praktiliselt võimatu, ilma reaalse kontrollita ei ole ka võimalik kindlaks teha, kas autot kasutatakse 100% ulatuses ettevõtluses. Muudatus võeti vastu eelarveaugu kinnitoppimiseks, mis tähendab, et käibemaksu ja erisoodustusmaksu laekumine peab suurenema.

Jaanuari lõpuks (seadus jõustus 01.01.2015) ei olnud EMTAle andmeid esitatud 15 000 sõiduauto kohta, pärast ameti meeldetuletust parandati deklaratsioon 4100 ettevõtte poolt 6900 sõiduauto kohta. Hetkel on seis selline:

Autode arv ettevõtluses

Ainult ettevõtluses kasutatavaid sõidukeid on deklareerinud 5700 ettevõtet. Uue seaduse rakendamisega tuleb tegeleda kohe mitte kummi lõdvaks lasta.

Minister

Helm on öelnud, et Maksu- ja Tolliameti juhtimine on tema unistuste töö. Arusaadav, tulemused on näha kiiresti ja vahetult, töö on ühiskonnale oluline. Aga on ka tumedam pool. Poliitilisi tõmbetuuli on palju, ettevõtjate pigistamine tekitab paksu verd ja alati ei kuku ka kõik välja nii nagu plaanitud. Piir selle vahel, mida ühiskond suudab vastu võtta ja mida mitte, on õhuke. Maksuameti ülesanne on tegelikult lihtne, välistada taksod ja erinevad transpordi- ja logistikaettevõtted, ning tegeleda  nende ettevõtetega, kus autode täielik ettevõtluseks kasutamine pole ilmselge. Seda ei saa teha kontoris istudes. Vaja on ettevõtjate toetust. Ja kõigiks sellistest muudatusteks on vaja poliitikute toetust. EMTA on teinud ka teisi valusaid muutusi. Kõikidel juhtudel seisis eelmine rahandusminister Ligi Helmi selja taga. Kaitses ja õigustas ameti samme nii avalikult kui valitsuskabinetis ja hoidis telgitagustes poliitikud ja poliitiliste sidemetega ettevõtjad EMTAst eemale. Täna on olukord muutunud. Helmi poolt vaadates on olukord selline, kus raha tuleks nagu kokku korjata, aga seadus on selline nagu ta on ja avalikku poliitilist toetust ameti viimastele sammudele pole. Pigem on ka valitsuskoalitsioonist kuulda avalikku kriitikat. Viimased kaks nädalat on Helm olnud poliitiliste tõmbetuulte räsida, mitte ainult avalikkuses vaid ka otse ja vahetult.

Nii otsustas ta kahvli susata mujale, poliitikutele tagasi. Lahkumisavalduse esitamine seoses vastuolulise seaduse vastuolulise rakendamisega on riskantne samm. Arvestus on, et senine väga hea töö ja 2015. aasta väga pingeline valimiseelne eelarve, mis kruvib maksulaekumise ootusi veelgi, viib selleni, et head juhti ei lasta minna. Ametis jätkamisega saab ta poliitilise mandaadi jõuliselt edasi tegutseda, kuigi ei ole reaalne, et samal moel ja ilma seadust muutmata.

Ajastus ei mängi muidugi Helmi kasuks. Viies lahkumisavalduse 3 päeva enne valimisi pani Helm peaministri erakonna väga keerulisse olukorda. Toetada ühiskonnas ebapopulaarset ja vastuolulist tegevust vahetult enne valimisi on riskantne. Ka mittetoetamine sihiks kriitikanooled poliitikutele, lõpuks kannab vastutust ikkagi minister. Otsus tehakse pärast valimisi ja usaldust ameti juhi ning praeguste valitsuserakondade vahel ei ole  palju alles jäänud. Ministril pole palju valikuid. Ei usu, et Helm väga oma koha kaotamise pärast põeb. Headel inimestel on tööturul palju võimalusi.

Autode käibemaksuvabastus Euroopa Liidus

Allikad: „Vademecum on VAT obligations”: http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/vat/traders/vat_community/index_en.htm.

Rahandusministeerium, http://www.fin.ee/public/pildid/autode-seadusandlus-mujal-euroopas.png