Jälgi portaali www.poliitika.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit.
PUNN ETTE!
Minister Ossinovski poolt eestveetav alkoholivastane võitlus on kütnud kõvasti kirgi. Kaine arutelu plaanitavate sammude reaalsete mõjude üle kipub huvitatud osapoolte kirgliku retoorika sisse ära uppuma. Kodumaiste alkoholitootjate süüdistamine „Eesti inimeste tapmises“ ning vastaspoolelt kaikuvad viimsepäevakuulutused stiilis „Ossinovski hävitab kodumaise alkoholitööstuse“ või „kõik eratelekanalid kaovad“, ei anna tunnistust just ülemäära argumenteeritud arutelust.
Poliitikuna on Ossinovski teinud õige sammu, alkohol on teema, mis kõiki erutab ja tekitabki kiiresti kirglikud toetajad ja vastased. Just seda on poliitikas vaja. Tundub, et ta on õppinud parimatelt meistritelt. Keskerakonna ja Edgar Savisaare alkoholimüügikeeld küttis kirgi pikka aega ja juhtis tähelepanu paljudelt tegelikult olulistelt teemadelt kõrvale.
Alkoholi liigtarbimine on Eestis oluline probleem ning probleemiga tegelemine on õigustatud. Häda on selles, et probleemiga valest otsast või liiga uljalt tegelema asumine litsub laiaks nii täiskasvanud inimeste valikuvabaduse kui ettevõtlusvabaduse. Rakendama peaks ainult selliseid piiranguid, mis ka tegelikult alkoholi liigtarbimisest tulenevaid probleeme vähendavad. Rahva parem tervis on üllas eesmärk, aga see ei anna õigustust vaba käega katsetada populistlikke ning kahtlase mõjuga samme ja piiranguid. Selliseid kaheldava tõhususega meetmeid on plaanitavate muudatuste hulgas mitmeid.
Alkoholi müügipunktide vähendamine piirab alkoholi kättesaadavust ja raskendab tarbimist, kuid alkoholi müügi- ja reklaamipiirangud ei peaks tekitama ettevõtete ebavõrdset kohtlemist ning nii naljakas kui see ka pole, siis ei ole ka tõenduspõhist alust väita, et tarbimise näiline raskendamine seda vähendab (vaadates näiteks Põhjamaade rangeid müügipiiranguid ja korrelatsiooni müügiga). Tanklapoodides alkoholimüügi piiramine tundub esmase emotsiooni pinnalt olevat tõepoolest õigustatud. Autojuhtimine ja alkohol ei sobi kindlasti kokku. Aga kas asjaolu, et tanklates müüakse kütust, muudab tanklapoed nii erinevaks tavalistest toidupoodidest? Kaubavaliku poolest muutuvad tanklapoed ja tavapoed üha sarnasemaks. Ja ka tavapoodides käib enamik inimesi autoga. Miks siis ikkagi osades poodides võib alkoholi müüa ja teistes ei või? TAI juht Maris Jesse esitas Eesti Televisiooni eetris seda vastuolulist poliitikat kaitstes provokatiivse väite – hoopis üks tanklakettidest olevat teinud ettepaneku alkoholimüük tanklates lõpetada. Kindlasti oleks huvitav teada, kas selle ettepaneku tegi mõni kütusemüüja, kes ise poode üldse ei pea ja kaotab seepärast poodidega tanklatele kliente?
Kui eesmärk on vähendada võimalikult palju alkoholi kättesaadavust ning allutada see võimalikult riigi kontrollile, siis on eeskujud lähedalt võtta. Skandinaavia riiklikud jaemüügimonopolid võimaldavad riigil seada müügile piiranguid, ilma et samalaadseid eraettevõtteid erinevalt koheldaks. Kuid, kas näiteks Soomes on monopolisüsteem tarbimist ohjeldanud? Vaevalt küll.
See ei tähenda, et Eesti alkoholipoliitikaga oleks kõik korras ja alkoholivastane võitlus ei võiks olla ministri prioriteet. Sest hoopis teine lugu on alaealiste alkoholitarbimisega. Just nimelt alkoholi lastele kättesaadavuse ning ahvatlevuse piiramine peaks olema alkoholipoliitika peamine tuum. Alkoholi reklaami täiendav piiramine kodumaistes telekanalites ning trükimeedias on kindlasti samm, mis on justkui suunatud just alaealiste säästmisele alkoholireklaamist. Aga kas sellisel piiramisel on ka loodetud mõju? Paraku ei veeda tänapäeva teismelised enam aega teleri ees kodumaiseid kanaleid vaadates, või trükiajakirjandust sirvides. Niinimetatud millennials ehk täna 15-35 aastaste põlvkond tarbib oluliselt vähem trükimeediat kui sama vanad inimesed 25 aastat tagasi – trükimeedia üldloetavus on selles segmendis EMORi andmetel kukkunud 90% tasemelt 60% peale. Loetud trükimeedia väljaannete arv on 10 aastaga kukkunud 11 pealt 4 peale, samuti vaatab see sihtrühm kolmandiku võrra vähem telekat, kui sama vanad inimesed 10 aastat tagasi (ca 125 minutit päevas 175 minuti asemel). Millennialsite põlvkonnast on viimase ööpäeva jooksul vaadanud üldse televiisorit pealtpoolt 30%, internetis ringi surfanud eri põhjustel aga ligi 80%.
Reklaami aja- või mahupiirangud Ossinovski eelnõus internetireklaamile aga ei kehti. Sellisena on selge, et kui eelnõu kvalitatiivseks kriteeriumiks võiks olla alaealiste alkholi kättesaadavuse keerulisemaks tegemine ja nendele suunatud kommertsteadaannete piiramine, siis on eelnõu ebaefektiivne.
Muutuma peab joomiskultuur ja ühiskonna üldine suhtumine. Edukaid näiteid suhtumise muutumisest kampaaniate toel on olemas. Ilmselt üks paremaid näiteid on turvavöö kasutamine tagaistmel, mille vajalikkuse Maanteeamet edukalt inimeste teadvusesse surus. Kindlasti on alaealiste positiivne mõjutamine teemaks olukorras, kus nende enda käitumise põhilised mõjutajad pole mitte kommertsteadaanded õhtul pärast kl 21 telekanalites, mida nad ei vaata, või happy hour’i kaotamine kõrtsides ja restoranides, kus nad ei käi, vaid nende arvamusliidritest eakaaslaste käitumine, kodune kasvatus ning kodused eeskujud ja mõistagi haridus. Muidugi mõjutavad ka ühiskondlikud kokkulepped ja normid, aga liberaalsest vaatenurgast tuleb pidada ebanormaalseks käsitlust, et pelgalt alaealiste kaitseks tuleb seaduse sunni jõul ja avaliku aruteluta kirjutada ümber kogu täiskasvanute ühiskondlik norm.
Võimuvõitlus Keskerakonnas – punn ette Narvale?
Keskerakonna piirkonnaorganisatsioonides jätkub võitlus erakonna esimehe koha nimel. Kongressil esimehe valikuks kasutatav delegaatide süsteem toob kaasa selle, et lähinädalatel toimuv on sama oluline kui mitte olulisem kongressipäevast. Just seepärast toimus Savisaarele lojaalsete erakondlaste invasioon Narva.
Keskerakondlased teevad oma otsuse ennekõike selle põhjal, kes nende arvates suudab erakonda paremini edasi viia. Simsonit toetatakse, sest temas nähakse erakonna isolatsioonist väljatoojat – tasakaalustajat, mitte Edgari sarnast poliitilise paaria staatuses populaarset võitlejat. Ent Yana Toom ütles eelmisel nädalal, et Simsoniga Keskerakond valimisi ei võida. Ja tal on tuline õigus, vaid Simsoniga ei võida, vaja on ka Savisaart.
Keskerakonna fraktsiooni kuningapaar on Simson ja Ratas, sellel maakeral kontrollivad nemad mängu. Keskerakonnas on selle maakera sees aga teine, palju suurem maakera – Tallinna linn, kus kärbeste jumalana valitseb linnas ja maakonnas ringi tiirlevate kärbeste toel Savisaar. Seetõttu andis Simson varakult teada, et Edgarile on koht erakonnas alati olemas, ja just seetõttu ütles Savisaar, et tema millegi muu kui erakonna juhi kohaga ei rahuldu.
Aeg näitab, kas otsustavaks saab erakonna liikmete hirm igavese poliitilise isolatsiooni ees riigi tasandil või kartus, et erakond marginaliseerub. Igal juhul tunnustame Simsonit julguse eest Savisaarega võitlusse minna ja soovime talle kindlat meelt erakonna tasakaalukal muutmisel. Tal tuleb teha midagi sarnast, mida Marine Le Pen on Prantsusmaal asunud tegema National Frontiga – muuta erakond tasapisi salongikõlblikuks. Et venekeelsed valijad ei kaoks, tuleb varuda kannatust, nii Simsonil kui teistel erakondadel. Ta on teinud õigesti, et pole võtnud selgeid seisukohti Krimmi ja Ühtse Venemaaga lepingu küsimustes, see tähendaks automaatset kaotust juba enne, kui üldse tekiks võimalus midagi muuta.
Euroopa Kohus pani Bitcoinile õla alla
Eelmisel nädalal tegi Euroopa Kohus otsuse Rootsi kohtu poolt küsitud eelotsuses Bitcoini asjas. Bitcoini vastased said otsusega kaks hoopi. Esiteks otsustas kohus, et Bitcoini vahetustehingut saab samastada rahavahetustehinguga, see tähendab, et Bitcoin on raha ja mitte kaup, nagu paljud riigid olid seda siiani käsitlenud. Teiseks otsustas kohus, et sarnaselt valuutavahetusele tuleb ka Bitcoini tehingud käibemaksust vabastada.
Eesti oli kohtumenetluses andnud seisukoha, et ka Bitcoini tehingutelt tuleks käibemaksu maksta, sest Bitcoin pole legaalne valuuta. Rahandusministeeriumis ei oldud Euroopa Kohtu otsuse üle sugugi rõõmsad. See võib kaasa tuua Bitcoini ja teiste virtuaalvaluutade laiema leviku, üheks peamiseks takistuseks oli just ebaselgus käibemaksu tasumisel. Lisaks peavad riigid, mis seni on Bitcoini käsitlenud kaubana, hindama ümber maksuseaduste tõlgendamise ja otsustama, kas virtuaaltehingute maksustamise regulatsioone on vaja muuta. Eriti kardetakse rahapesu võimaluste suurenemist. Paljudes riikides algavad arutelud tõenäoliselt juba sel nädalal.
Kreeka – kas tublim reformiriik kui Eesti?
Kreeka rahandusministeerium peab pikki koosolekuid eelmisel nädalal Ateenasse jõudnud troika esindajatega. EL institutsioonide esindajad, keda Tsipras 2014. aasta lõpu valimiskampaanias lubas mitte kunagi enam Kreekasse lasta, on Tsiprase valitsuse tegevuse osas üle pika pika aja positiivsed. Ennekõike seepärast, et troika ootuses kiitis Kreeka parlament üle-eelmisel nädalal kobareelnõuga heaks järjekordse suure reformipaketi. Uued reformid lähevad mitmel juhul kaugemale, kui Eestis samadel teemadel on jõutud. Loomulikult pole enamikel neist reformidest Syriza varasema ideoloogiaga vähimatki seost. Reformiseaduse vahetu eesmärk on saada kätte järgmised 2 lisamiljardit ning alanud nädalal on nende vabastamine ka tõenäoline. Vastav otsus võib tulla juba täna-homme, kui Ateenat väisab Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Kreeka jaoks on aga veelgi olulisem alustada novembris kõnelusi võla restruktureerimise osas ning viia need ka võimalikult kiiresti lõpule.
Valimised Šveitsis, Poolas ja Ukrainas – Igal pool läheb vales suunas!
Eile toimusid Euroopas kahed märkimisväärsed valimised. Poolas valiti parlamenti ning Ukrainas kohalikke võimuesindajaid. Nädal varem toimusid föderaalsed valimised ka Šveitsis. Poola ja Šveitsi puhul tuleb paraku tõdeda, et Euroopas üha tugevamalt hõljuv pagulashirm tõi edu parteidele, kes immigratsioonikaardile usinalt panustasid.
Poolas lükati võimult 8 aastat riiki juhtinud euroopameelne ja tsentristlik Kodanike Platvorm. Ehkki Kodanike Platvormi valitsusaeg on olnud Poola jaoks väga edukas (majanduskasv, tõus Euroopa põhiotsustajate ringi), oli rahvas nende pikast võimuperioodist ja viimase aja skandaalidest väsinud. Samuti oli võimupartei ka “tühjaks punmbatud”, analüütikute hinnangul nappis ideid ja usutavat energiat edasi liikumiseks.
Uksesuu küsitluste kohaselt võttis mäekõrguse võidu rahvuskonservatiivne Seaduse ja Õigluse partei 38%-ga Kodanike Platvormi 23% vastu. Kui küsitlused vastavad tõele, siis saavad võitjad suurima arvu kohti parlamendis, mida ükski partei on pärast kommunismiajastu lõppu saavutanud (tõenäoline on absoluutne enamus Seimis). Jaroslaw Kaczyński juhitav Seaduse ja Õigluse partei seadis peaministrikandidaadiks küll endast vähem vastuolulise Beata Szydło, kuid laialt on levinud arvamus, et on vaid aja küsimus, millal immigrante “parasiitide ja mikroobide” levitamises sarjanud Kaczyński ise püünele astub ja ameti üle võtab. Isegi, kui ta seda ei tee, on partei juhtkang kindlalt tema käes. Parlamenti pääses ka kaks uut parteid, protestipartei Kukic15 ning liberaalne Nowoczesna, esmakordselt jäävad ukse taha endised kommunistid.
Poola valimiste vahetu mõju suhetele Euroopas on nende joone jäigemaks muutumine. Seda lisaks kõigele muule ka pagulas- ja kliimaküsimustes. Võib eeldada, et migratsiooniküsimustes joondub Poola päris Ungari peaministri Orbani kõrvale. Umbes seal oli ta ennegi, aga nüüd keeratakse mitu vinti peale.
Šveitsis saatis taas edu Šveitsi Rahvaparteid, mis sai rekordilised 29,4% häältest ning säilitas suurima toetusega partei tiitli. Rahvaparteile on edu toonud rahvuskonservatiivne joon ning jõuline immigratsioonivastasus. Tegemist pole siiski Šveitsi ootamatu ja suure nihkega paremale, sest Rahvapartei toetus kasvas eelmiste valimistega võrreldes mõõdukad 2,8%. Šveitsi keeruline ja kollektiivne valitsemissüsteem tagab ühtlasi, et valimised võitnud partei ei saa üksi domineerida.
Ukraina regionaalsed valimised olid eeskätt test Petro Porošenko usaldusele ukrainlaste silmis. Valimiseelsed küsitlused näitasid Porošenko parteile üleriigiliselt väikest edumaad. Tulemuste selgumine võtab küll veel aega, aga loid osalus ja väga laialt levinud pettumus poliitikutes ning kivina kukkuv majanduskasv annab põhjust eeldada, et senisest suurem edu saadab populistlikumaid ja äärmuslikumaid parteisid. Peaminister Arseni Jatsenjuki partei toetus on kukkunud vimaste parlamendivalimiste 22%-lt praktiliselt nulli ning partei loobus valimistel kandidaatide üles seadmisest. Kiievis näitasid uksesuu küsitlused suurt edu linnapea Vitali Klitškole, kuid ilmselt ei piisa sellest meerivalimiste võiduks esimeses ringis. Venemaa ja separatistide kontrollitud aladel loomulikult valimisi ei toimunud. Kuid valimised jäeti ootamatult ära ka valitsuse kontrolli all olevas Mariupolis, seoses väidetavate probleemidega valimissedelitega.
Eesti ja Euroopa ei tohi kindlasti Ukrainat unustada. Putini Süüria avantüür ähvardab lükata Ukraina kriisi tahaplaanile. Kuna aktiivne sõjategevus on vaibunud, siis on üha suurem tõenäosus, et Euroopas jäävad peale sanktsioonide lõpetamist pooldavad jõud. Koos sanktsioonide lõppemisega astub Putin ka suure sammu lähemale Krimmi ja Ida-Ukraina okupeerimise põlistamisele.
Clintonile tee vaba
USAs teatas demokraadist asepresident Joe Biden, et tema ei kandideeri järgmiseks USA presidendiks. See faktiliselt tagab Hillary Clintoni saamise demokraatide presidendikandidaadiks ja arvestades, et vabariiklastest on Jeb Bushi kampaania sattunud rahahädasse ning ekstsentriline (poliitika.guru toimetus suhtub poliitikutesse austavalt) Donald Trump võib tõepoolest saadagi nende kandidaadiks, on Hillary valimine 12 kuu pärast USA 45. presidendiks väga, väga tõenäoline.
