Praegune valitsus ristis ennast koalitsioonilepet ennaktempos kokku kirjutades bravuurikalt “seisakumurdjaks”. Seisakumurdjaks, kes tõmbab hoogsalt mürisema hangunud majandusmootori ja klopib julgete reformidega stagneerumisest üles ühiskonna, mis on liigagi kaua pidanud taluma aastaid “õigel teel” püsinud Reformierakonna arrogantset juhtimist.
Esimesel võimuaastal tegi valitsus tõepoolest palju ja suurel kiirusel. Paljude kriitikute jaoks liiga palju ja liiga suurel kiirusel. Tänaseks on seisakumurdmise tempo järsult vähenenud ja teel püsimiseks on valitsuskoalitsioon sunnitud masina peaaegu seisma jätma. Ent ka suurel tempol pidurdamine võib olla ohtlik – liiklusõpetajate žargooni kasutades võib kurvis järsult pidurdades viia auto otse põllu peale, sest juhitavus kaob sootuks.
Reinsalu umbusaldusdraama järel andis sotside juht Ossinovski Intervjuus ERRile valitsuse teovõimele hinnangu “…selle aasta teises pooles on sisuline riigiehitamise protsess väikesel pausil, kuni oodatakse demokraatlike valimiste 100. aastapäeva.” Tegu on pisut liiga optimistliku hinnanguga – riigiehitamine on praktiliselt pausil juba praegu.
Valimiskampaania on sisuliselt juba alanud. Kui enda Riigikogu valimisteks positsioneerimisega tegelevad kõik erakonnad, siis varjamatu kampaaniaavangu tegi Keskerakond oma pensionitõusu lubaduse lubamisega. Eesti kontekstis on see harjumatult vara ja niivõrd pikk kampaanialik periood pole Eestile hea. Ühest küljest ei tee valitsus sel perioodil midagi sisulist. Teisalt on parteidel vaja pikalt pildis püsida ja üksteist üle trumbata – ehk liiga palju on aega kahtlase väärtusega valimislubaduste genereerimiseks, mida hiljem nui neljaks ellu viima hakatakse.
Täiesti seisma ei jää valitsuse masinavärk siiski kunagi. Riigiaparaat tiksub edasi ja poliitiliselt vähem tundlikud ja ametkondlikud algatused saavad edasi liikuda ka selle valitsuse ajal. Järgnevalt hindame, millised punktid valitsuse plaanidest võivad veel enne valimisi teoks saada ja millistele on kirikukellad juba kõlanud.
Valitsuse tegevusprogrammis on rõhuv enamus punkte 2017. a. tähtajaga. 2018 ja 2019 on neid hulga vähem ning tegu suuresti kribu-krabuga ja see on loogiline. Eesti koalitsioonitegijad on ajaloost õppinud – kõik olulised asjad tuleb võimalikult kiiresti valitsuse ametiaja alguses ära teha. Hiljem on suhted juba nii halvad, et midagi ei õnnestu, või pole enam valitsustki. Seetõttu on loomulik, et koalitsioon planeeris valitsuse tegevuse viimasel aastal passiivsemana.
Riiki ei ehitata, aga riik ehitab
Ossinovski deklareeritud paus riigiehitamises ei tähenda sugugi pausi riigipoolses ehitamises. Riigiehituspaus lubab hoopis riigikellu kiiremini käima panna ja Euroopa Liidu vahendite toel ehitustempot lähiajal hoogsalt kasvatada. Juppi Tallinn-Tartu neljarealisest maanteest tehakse. Rail Baltic veereb tasapisi ehituse suunas. Valitsus on ehitusnimekirja lisanud linnahalli, üürimajad, Riisipere-Turba raudtee, Pärnu lennujaama ning üüratu ehitustandrina ootab idapiir. Väiksemal rahalisel skaalal, aga seda suuremal sümboolsel skaalal, välguvad labidad kommunismiohvrite memoriaali rajamiseks Maarjamäel.
Suuremad teemad, mis teel prügikasti….
Pakendiaktsiis – Valitsus saatis mais 2017 Riigikokku eelnõu, millega loodaks lisaks juba kehtivale pakendiaktsiisi süsteemile veel teine täiendav pakendiaktsiisi liik. Senine pakendiaktsiis on suunatud taaskasutusele ja tagajärgedele. Uus täiendav pakendiaktsiis maksustaks pakendeid juba turule toomise hetkel, et survestada ettevõtjaid vähendama pakendikoguseid. Plaan kohtas pakenditega tegelevate ettevõtjate teravat vastuseisu ja on jäänud seisma. Maksublokeerijaks hakanud IRL on vastu. Nüüdseks ei soovi ka teised koalitsioonipartnerid enam uute maksudega valijaid ehmatada.
Magusamaks – ehk magustatud jookide maks võeti Riigikogus juba vastu, kuid president jättis selle välja kuulutamata. Lahtine on ka Euroopa Komisjonilt osadele joogigruppidele erandi saamine. Ametlikult lükkas valitsus selle 2018. a. eelarvest välja ja lubas tulla teema juurde tagasi hiljem, riigieelarve strateegia koostamise käigus. Reaalselt valitsus magusamaksu juurde siiski enam tagasi ei tule. Sotside soovitud maksule on IRL selgelt vastu, seda on rahandusminister Tõniste korduvalt ka avalikult öelnud ja Keskerakonnalgi pole mingit motiivi tõsta valimiste eel lauale uut maksu – makse on võimalik mitmeparteisüsteemiga demokraatiates kehtestada või tõsta ainult esimesel aastal pärast valimisi.
Kodakondsupoliitika muutmine – ehk plaan anda kodakondsus Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanemad pole Eesti kodanikud, kuid kes elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Teema on seisma pandud. IRL tahab hoida EKREga konkureerivat joont ja ei saa teemat toetada. (Hoolimata sellest, et Olga Ivanova lubas Reinsalu umbusaldushääletusel toetada vaid juhul, kui Reinsalu kinnitab, et see kodakondsuspunkt koalitsioonileppest saab täidetud. Reinsalu vastas midagi ebamäärast ja Ivanova ei umbusaldanudki justiitsministrit.)
Sisserände piirarvu muutmine – Teema kerkis tööandjate survel teravalt suvel, kui sisserände piirarv (0,1% Eesti elanikkonnast) sai täis juba augustis 2017. Valitsus moodustas probleemi leevendamiseks kiiresti laiapõhjalise töögrupi (ministeeriumid, esindusorganisatsioonid, ülikoolid). Laiapõhjaline töögrupp töötas usinalt ja koostas konkreetsed ettepanekud, mis jätavad piirarvu formaalselt samaks, aga sisuliselt muudavad tööjõu toomise pisut paindlikumaks. Laiapõhjalised ettepanekud on lükatud sahtlisse, sest IRL ei taha sisserände teemat avada.
Pensionireform – Detsembris väljus sotsiaalministeeriumist pikalt küpsenud pensionireformi eelnõu. Reformiplaan algatati juba 2015 eelmise valitsuse ajal ning see on seni küpsenud üllatavalt konsensuslikult. Peamine parteipoliitiline vaidluskoht paistis tulevat esimese samba staažipõhiseks muutmise ümber, mis on praeguse valitsuse ajal tekkinud plaan ja ideoloogiliselt sobimatu Reformierakonnale. Tänaseks on aga pensioniteema rebitud hoogsalt valimiskampaaniasse. IRLi esimees Seeder pommitab pensionireformi ideedega teine sammas üldse prügikasti saata, et vabanev raha “investeeringuteks” kasutada. Jutumärkides seepärast, et poliitikute käsitluse alla investeeringutest mahuvad kõik eelarve kulupoolel olevad artiklid. Palga- ja pensionitõus on investeering inimvarasse jne. Asjaolu, et pensionireform teist sammast kuidagi lammutada ei taha (vastupidi – eelnõu on väga mõistlik, taasavab II samba vabatahtlikuks liitumiseks 1970-82 sündinuile, seob pensioniea oodatava elueaga jms) ning reformi veab IRLi sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, ei paista IRLi juhti Seederit ei segavat. Keskerakonna lubadus järsult pensione tõsta muudab aga kogu pensonisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse veelgi küsitavamaks – piltlikult öeldeks tuleks ühe käega pensioni järsult tõstes teise käega pensioniiga veel 10 aastat edasi lükata.
Pensionireformile on mitme partei poolt loodud head eeldused kraavi sõita. Kuna pensionireformi eelnõu on esimese kooskõlastusringi läbinud, siis on peatselt oodata valitsuskabineti juba harjumuseks kujunenud täiesti salajast arutelu, kus IRL saab soovi korral oma II samba lõpetamise ettepaneku lauale panna. Kuna Tõniste ja rahandusministeeriumi südametunnistus seda ei luba, siis on siin võimalus jälle Reinsalul tegutseda – kui IRL seda tõsiselt peaks tahtma.
Tasuta maakondlik ühistransport – Tasuta maakondlik ühistransport on Keskerakonna jaoks üks peamisi(väheseid) nende endi poliitilisi punkte valitsusleppes. Mis kujul ja millises ulatuses see aga realiseeruma peaks – selles valitsusleppe tegemise ajal väga selgelt kokku ei lepitud. Kadri Simsoni konkreetsemad plaanid pole koalitsioonipartnerite aplausi ära teeninud. Olukorras, kus maakondlikus transpordis pole põhiprobleemiks mitte paarieurosed piletihinnad, vaid sobimatu liinivõrk ning ka paljud omavalitsusjuhid on plaani vastu, võib eeldada, et laustasuta transpordi plaanist asja ei saa.
Valik teemasid valitsuse tegevuskavast, mille valitsus veel ära teeb…
Riigiettevõtete börsileviimised – Tallinna Sadama börsileviimise kiitis valitsus heaks juba novembris ja AS Eesti Teed võõrandamise otsus on ka tehtud.
EVR Cargo osaluse võõrandamise tegevuskava on plaanitud 2018. aastasse. See on ettevõte, mis avaliku firmana ehk börsiettevõttena ei kanna – pigem vajab see transiidivaldkonnast pärit strateegilist investorit, kui riigil selle heitliku valdkonna jaoks vajalikku seiklusjanu ei ole (parem oleks kui ei oleks).
Enefit Taastuvenergia ehk Eesti Energia tuulearenduste börsileviimine on samas taastuvenergia arendusi puudutavate kohtuvaidluste tõttu takerdunud.
Kaubalaevastiku Eesti lipu alla toomine – Mereriik Eestil pole ühtegi Eesti lipu all sõitvat kaubalaeva. Selle häbi mahapesemiseks eelduste loomine on minister Simsonile oluline teema ja poliitilist konkurentsi sel teemal ilmselt ei teki.
Nullbürokraatia programm jätkub – Tasahilju edeneb edasi paarisaja ettevõtjatelt kogutud bürokraatia vähendamise ettepaneku elluviimine.
Riigireform – Teiste riigireformi lõikude kõrval jätkub kindlasti riigiasutuste Tallinnast väljakolimine ning ka 1000 riigipalgalise töökoha pealinnast välja nihutamine. Tõsi küll… oluline osa kolimistest on formaalsed ja toimuvad pigem paberil.
Riigieelarve koostamise põhimõtete muutmine – Valitsus on lubanud saavutada valmisoleku tegevuspõhisele eelarvele üleminekuks aastaks 2020 ja see on tulekul.
NÄDALA NUMBER – 118
Just nõndapalju miljoneid tõotab minna kallimaks idapiiri ehitamine võrreldes esialgse prognoosiga. Esialgne hinnang oli 79 miljonit ning see nuputati välja 2015. aastal PPA poolt pooleteise kuuga, poliitiline surve kuklas, et Eston Kohveri juhtumi järel piirirajamine kiiresti käima saada.
Seni on eelarveplaneerijad opereerinud 79 miljoniga ja 118 lisamiljonit on jõuline suutäis seedida. 118 miljonit on näiteks…
- peaaegu 3 KUMU
- 2 ERMi
- 1,2 linnahalli
- Umbes ⅓ Keskerakonna lubatavat pensionitõusu
- 3,5 korda rohkem kui Haigekassa saab 2018 lisaraha
- Terve PPA aastaeelave
Piiri kogumaksumus võiks PPA hinnangul olla 197 miljonit. See teeb kilomeetri hinnaks 580.000 eurot (piiri pikkus on 338,6 km, sealhulgas veepiir). Võrdluseks näiteks kilomeeter trammiteed Tallinnas maksab umbes miljon eurot,
Reformierakonna korraldatud Simsoni ja Reinsalu umbusalduskampaaniate järel püüab koalitsioon isukalt korraldada piiriehituse kallinemisest siseauditi abil Hanno Pevkuri piiriposti naelutamise üritust. Just Pevkur oli 79 miljoni leiutamise ajal siseminister ning toonasest meediakajastustest kippus jääma mulje, et Pevkur väisas väsimatult iga uut püsti pandud piiriposti. Ent laiemalt vähendab selline kallinemine muidugi riigi usaldusväärsust ja ei luba tõsiselt võtta ühtegi avaliku sektori objekti ehitusprognoosi.
Euroopa poliitika tõusjad ja langejad
TÕUSJA Nikos Anastasiades, Küprose tagasivalitud president
Tsentristliku Demokraatliku Liikumise (Democratic Rally) kandidaat Anastasiades kogus pühapäeval Küprose presidendivalimiste teises voorus kommunistlike varjunditega kandidaadi Malase vastu 55.99% häältest. Küprose poliitika keerleb saare taasühinemise ümber. Anastasiades on olnud Küprose kreeklaste (Küprose ELi kuuluv osa) poolne ühinemisprotsessi vedaja, seni küll edutult. Tagasivalimine annab talle mandaadi ühinemist jätkuvalt üritada.
LANGEJA Martin Schulz, Saksamaa sotsiaaldemokraatide liider
Schulz suutis küll tagada parteiladviku napi toetuse koalitsiooniläbirääkimistele Merkeli kristlike demokraatidega aga tema erakonna toetus jätkab pärast valimistel saadud kehva tulemust uute põhjade püüdmist. Viimased reitingud näitavad sotsidele vaid 17%-list toetust, mis on päris lähedal EL vastasele AfD-le. Ka koalitsiooniläbirääkimistelt ei ole seni tulnud häid uudiseid (kui hiljutine taristuinvesteeringute programm välja arvata), arutelud pagulaspoliitika ja teiste keeruliste küsimuste üle on sotsid pigem keerulisse olukorda pannud. Schulz peab läbirääkimistel kõvasti võitlema, et koalitsioonilepingule oma erakonna liikmete toetus tagada.
Uusi kõnekäände…
Korb Haapsalus, kurjad ilmad…
Korb käinud, amet läinud…
Korb hüüab (vaid Haapsallu) tulles…
Iga kord kui Mihhail Korb Haapsalus käib, siis juhtub suuri ja ootamatuid asju. Esimene kord juhtus Korbi enda ja valitsuse koosseisuga, teine kord juba terve pensionisüsteemiga.
Jälgi POLIITIKA.guru Twitteris (@POLIITIKAguru) ja Facebookis (www.facebook.com/poliitikaguru)! Kui soovid teavitust artiklitest meilile, siis leiad info siit
