(1) Uus ja huvitav kamp poliitikahakatisi Eestis
Kuhu on kadunud Eesti 200, mis üsna hiljuti tehtud uuringute najal, pretendeerides 6%-lisele toetusele, näis võtvat hoogu hüppeks erakondade sekka? Pärast esimest avalikkuse ette tulemist on prevaleerinud suhteline vaikus.
Kadunukese surmast olevat siiski veel vara rääkida. Pigem mängis tekkinud teabevaakumis oma osa kevadine suurõppus SIIL2018, kuhu kadus ka seni end pigem varjus hoidnud liikumise tõukaja-lükkaja Tsahkna. Tagatubades käivat siiski usin töö organisatsiooni ülesehitamisega. On inimesi, kes tegelevad kommunikatsiooniga. On neid, kes panevad kokku potentsiaalseid kandidaatide nimekirju. On neid, kes on valmis kandideerima ja neid, kes valmis toetama. Suur tulemine olevat planeeritud sügisesse.
Kodaniku vaatest on olulisem küsimus, kas uuel poliitilisel liikumisel on üldse lennuvõimet? Tasub neid uskuda ja neisse panustada? Esialgne 6%-line toetus on küll tore, aga see on ikkagi ohtlikult lähedal 5% künnisele. Kas toetusel on lootust tilk tilga haaval jääpurikana kasvada, või sulab seegi pisku 2019 märtsi alguseks solinal esimeste päikesekiirte käes?
KAHANEB, sest:
- Konkurents erakonnamaastikul on tihedam kui varem. Liidri(te)vahetus ja opositsioonis olek on vabastanud Reformi etableerunud võimuerakonna taagast, Keskerakond üritab Savisaare kõrvaletõukamist müüa kui puhastustule läbimist, EKRE on patenteerinud (maru)rahvusluse, vastu olemise liberaalsusele (ja selle et ta on võimust puhas ja puutumata), Vabaerakond ideoloogiavabaduse ja korruptsioonivastasuse (ja selle et ta on võimust puhas ja puutumata). Mis on 200 nišš?
- Vabaerakond on mõneti maha mänginud “uue puhta tulija” kuvandi. Ei ole olnud nad võimekad ei opositsiooniliidri ega erakonnana. 200 toetusele ei pruugi hästi mõjuda ka see, et nii nende kui ka Vabaerakonna taga näevad valijad endise Isamaliidu/ResPublica pettunud niiditõmbajaid. Kus see uus on?
- Opositsioon on halastamatult materdanud Keski, IRLi ja sotside maksu, alkoholi ja eelarvepoliitikat. Valija otsib kedagi kes poleks mitte ainult puhas, vaid suudaks ka riiki korralikult juhtida. Ilma äparduste, käparduste, skandaalide, jänesehaakide ja pideva ümbermõtlemiseta. Vabaerakond oma “vabaolekuga” ei paku kindlust, et uued oleks võimekamad. Seni kuni 200 hulgas riigimehi ei nähta (teata), võib neil olla raske oma toetust kasvatada.
KASVAB, sest:
- IRL ja sotsid on mõlemad langustrendis. Nende vanad toetajad otsivad võimekamaid, paremaid esindajaid. EKRE ja Kesk, Reform ja Vabaerakond riisuvad kindlasti nii mõnegi toetaja. Kuid miks mitte ei võiks tekkida uus sotsiaalselt mõtlev rahvuslik jõud, kes pakub pettunud sotside ja IRL valijatele alternatiivi?
- Hoolimata konkurentsitihedusest on ruumi uuele erakonnale veel küll. Turu-uuringute AS küsitluse kohaselt on nende kodanike osakaal, kes kas ei oska oma eelistust öelda, ei toeta mitte kedagi, või keeldub oma eelistust avaldamast, mais 28% (aprillis 35). Kui õnnestuks kõik pettunud/teadmatud/otsustamatud kokku tuua, oleks tegu Eesti suurima erakonnaga. Aga jah, Vabaerakond peaks ju neid juba esindama…
- Uus mõjub alati värskendavalt, huvitavalt. See lõhnab hästi, näeb ilus välja. Tesla lihtsalt on sümpaatne, mis sest et ilmselt on vanadel tegijatel autoehitamises rohkem kogemust. Muidugi, magnetism mõjub vaid siis kui rahvas tajub tekkinud liikumises midagi ihaldusväärset ja sisuliselt uut, mitte kui vana mudeli taasesitust uues kuues. Ükski sõitja ei naudi sisenemist pruugitud Ford Mondeo salongi, millele on värske vungi lisamiseks lõhnakuusk tahavaatepeegli külge riputatud. Pähh!
(2) Uus ja “huvitav” USA väliskaubanduspoliitika
Sõda! USA vs EL! USA vs WTO! President Trump on teinud avapaugu kaubandussõjas, kehtestades rahvusliku julgeoleku ettekäändel terasetollid mitte vaid Hiinale, vaid ka oma suurematele liitlastele põhjas (Kanada), lõunas (Mehhiko), Idas (EL) ja läänes (Jaapan).
Kõik USA liitlased on teatanud vastumeetmetest. EL ka kaitsetollidest (et USA turu kaotanud Hiina odav ja doteeritud teras nüüd Euroopa turule ei trügiks), karistustollidest (et mõjutada USA majandust proportsionaalses mahus kahjuga, mida USA meetmed EL-i kaubandusele tekitavad) ning kaebamisest WTO-le (Maailma Kaubandusorganisatsioonile). USA on andnud mõista, et tegemist oli vaid esimese sammuga ning alustanud ettevalmistusi Euroopa autode tollimaksustamiseks. Terasetollide kehtestamine mõjuks taolise sammu kõrval naljanumbrina.
Suurem osa majandusanalüütikuid USAs endas peab taolist trummipõristamist USA majandusele lõppkokkuvõttes kahjulikuks ning ebaoluliseks võrreldes tegeliku põhiprobleemiga, milleks on Hiina räigelt agressiivne ja kohati varjamatult toimuv intellektuaalomandi röövimine Läänelt. Kindlasti on käivitunud avantüür kahjulik USA liitlassuhete püsivusele. Ning otse loomulikult murendab see USA enda juhtimisel loodud reeglitel põhinevat maailmakorda, mille üle saavad rõõmustada vaid riigid, kes soovivad end asetada Lääne poolt loodud normidest väljapoole (Hiina, Venemaa, Iraan, Põhja-Korea). Miks Trump seda siis teeb?
Põhjus nr 1: Trumpil on vaja enne sügisel toimuvaid kongressi vahevalimisi aktiveerida oma valijaskonda ja peamiselt sinikraelisi, seni tavapäraselt demokraate valinud potentsiaalseid toetajaid. Kuigi demokraatidel on võimalus esindajatekojas saada enamus, pole nende edu mäekõrgune. Seega väike võidukas sõda tundub suurepärase võimalusena. Esindajatekojas vabariiklaste enamuse kaotamine tähendaks Trumpile üsna suure tõenäosusega tema tagandamisprotsessi algatamist. Isegi kui seda Senati poolt lõpule ei viida, varjutaks see tema kogu ametiaja ülejäänud osa ja vähendaks võimalusi saada tagasivalituks.
Põhjus nr 2: Mehhiko piirile müüri ehitamine ei lähe väga libedalt. Raha selleks lihtsalt pole, ega tõenäoliselt ka tule. Trumpile on oluline näidata, et ta peab oma valijabaasile antud lubadustest siiski kinni. Teda ei huvita, et nö vana tööstuse (teras) osakaal USA majandusest ja töökohtadest on pisike ja kahanev, samas kui oma konkurentsieelise säilitamises intellektuaalomandi kaitsest sõltuvad digigigandid on USA majandusele üha olulisema ja kasvava tähtsusega. Ta võitleb “unustatud” ja “marginaliseeritud” valge töömehe huvide eest, kelle muresid globaalne ja urbanistlik eliit on pidevalt eiranud. Laske kõik rõhutud ja vaevatud minu juurde tulla!
(3) Uued ja “huvitavad” valitsused Euroopas
Itaalias ja Hispaanias puhuvad uued tuuled. Ja täiesti vastuoksa senistele kohalikele (poliit)loodusseadustele. Roomas asusid üheskoos võimule kohati täiesti vastandlike vaadetega parem- ja vasakpopulistid, kelle valitsust saab juhtima ilma tegeliku võimuta tehnokraat ja kelle eelarvepoliitikat saab iseloomustama nihilism EL reeglite vastu (leitud ühisosa!). Madriidis umbusaldas parlament esimest korda demokraatliku Hispaania ajaloos istuvat peaministrit ja võimule tõusis Pedro Sànchez, kelle juhitud sotside erakonda kuulub 350-st seadusandjast vaid 84. Sisuliselt on ta võimul käputäie väikeparteide ja karmilt vasakpoolse Podemose armust.
Poliitika Hispaanias, aga eelkõige Itaalias ja EL-is, saab olema uus ja “huvitav”. Hispaanias peab uus valitsus maadlema Kataloonia iseseisvumismeelsetega, hoides hundid söönud ja lambad terved. EL üritab samas kokku leppida ühistes varjupaigareeglites, et vältida uut rändekriisi, samas kui Itaalia uue valitsuse paremtiib on migratsiooniküsimustes varjamatult orbanlik (kuid ehk mitte EL ühist solidaarsust eitav). Samuti üritab EL Prantsusmaa ja Saksamaa juhtimisel tugevdada majandus- ja rahandusliitu ajal, kui Rooma uued võimurid soovivad seda hoopis lõdvemaks muuta. EL-i Vene vastaste sanktsioonide probleemideta pikendamise võimalikkust illustreerigu allolev pilt uuest Italia siseministrist Matteo Salvinist, Ühtse Venemaaga koostöölepingut omavast Põhjaliiga juhist.
