Reformierakonna eilne otsus minna Riigikogus esimesel lugemisel toetama mittekodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist on riskantne samm – nii neile kui Eestile. Poliitika.guru ja SALK ühine riskianalüüs.
Iseenesest ei saa nö kolmandatest riikidest mittekodanikud kõikides Euroopa Liidu riikides valida. Valimisõigus on neil kohalikel valimistel 17s riigis. Mitmes riigis saavad mittekodanikud valida ka rahvusparlamenti.
Kuid juba antud valimisõigust ei ole kuskil ära võetud. Tänane eelnõu võtab valimisõiguse ära kõigilt mittekodanikelt olenemate kodukondusest. Raske on ka näha, kuidas võtta valimisõigus ainult vene- ja valgevene kodanikelt, millest räägib Reformierakond.
139 000 alaliselt Eestis elavast mittekodanikust 70 000 on vene kodanikud ja 62585 kodakondsuseta inimesel. Nn halli-passi omanikke ei saa rahvusvahelise õiguse järgi lõpuni vene kodanikega võrrelda. Pigem tuleb neid käsitleda sarnaselt EL kodanikega ja valimisõiguse äravõtmine on keeruline.
Mittekodanikelt valimisõiguse ära võtmisega lülitame kohalikku elu puudutavatest aruteludest ja valikutest välja ka ligikaudu 6000 britti, ameeriklast, ukrainlast ja teiste riikide kodanikku. Õiguskantsleri hinnangul ei pruugi selline muudatus olla põhiseadusega kooskõlas.
Rahvuslikku populismi toetavad Isamaa ja EKRE valijad. Reformierakonna otsus, minna Isamaa ettepanekut toetama poliittehnoloogilise retoorikaga, et toetame, aga valimisõiguse tahame ära võtta vaid venelastelt ja valgevenelastelt, ei pruugi ära tasuda.
Reformierakond läks Isamaa ja EKREga ühte paati tõenäoliselt selleks, et hääli mitte kaotada ja mitte lasta Isamaal ja EKREl seda teemat enda omaks teha ning selle baasilt Reformile vastanduda.
Aga tuleb arvestada, et Reformierakonna katse minna söötu vahelt lõikama, ka ise flirtides põhiseaduse muutmisega, tähendab suure tõenäosusega seda, et Isamaa ja EKRE kahekordistavad panuseid.
Mobilisatsiooni väljakuulutamine Putini poolt aitab sellele kaasa. Ei läinud kaua, kui Lea Danielson-Järg kirjutaski Facebookis, et sisuliselt on vene väed juba Eestis.
Mittekodanikud ei ole aktiivsed valijad. 2021 kohalikel valimistel käis valimas 29 959 Vene kodanikku. Nende hääled ei mõjuta oluliselt valimiste lõpptulemust. Vene kodanikelt hääle võtmine viiks kohti ennekõike Keskerakonnalt Tallinnas ja Ida-Virumaal, aga mitte ainult.
Me ei tea ka, kuidas hääletasid 27 388 teiste riikide kodanikku. Kindlasti on nende seas ka palju Reformierakonna, sotside ja ka EKRE ja Isamaa valijaid. Me ei tea ka kuidas see otsus mõjutab neid vene emakeelega valijaid, kes on Eesti kodanikud või ilma kodakondsuseta.
Riigikogu valimiste kontekstis jätkub ilmselt venekeelsete valijate võõrdumise ja poliitilise apaatia süvenemine ja tulemuseks on nende madal aktiivsus valimispäeval. See on eeskätt hoop Keskerakonnale. Samas on just Keskerakonnal võimalik sobivate sõnumitega venekeelset valijat endale tagasi võita, sest mingit muud alternatiivi sellisel valijal niikuinii pole.
Veebruaris ei olnud erakonnaeelistust ligikaudu 40% mitte-eestlastest. Tänaseks on eelistuseta inimeste osakaal selles rühmas kasvanud 53%ni. Mittekodanike seas on see osakaal tõenäoliselt veel suurem.
Eesti õigusriik on nii tugev, et me ei vaja konkreetse kodakondsuse põhist diskrimineerimist ega kõigi mittekodanike kohalikust elust väljalülitamist, Suudame ka praegu tagada, et Eestile ohtlikud inimesed meie elu ja otsuseid ei mõjuta.
Eelnõu teine lugemine hoiab teemat veel pikalt üleval, lõhestab järjest rohkem Eesti ühiskonda, võimendab enne valimisi rahvusliku populismi ja toob ennekõike hääli Isamaale ja EKREle.
Viimase Norstati arvamusküsitluse põhjal tehtud võimalike koalitsioonide mudel näitab, et EKRE taas valitsusse pääsemise tõenäosus on viimase 2 nädalaga kasvanud 10 korda.
