Juuni ja septembri alguses viisin ma Ekspressi jaoks läbi küsitluse potentsiaalsete valimiskogu liikmete seas – ehk siis kohalike omavalitsuste volikogude kogu liikmeskonnas.
Esimene kord oli just peale seda, kui Allar Jõks end kandidaadina välja käis ja sellega ka palju meediatähelepanu pälvis – ning ta pälvis ka kohalike poliitikute seas suurt poolehoidu, tõustes pikalt avaliku arvamuste küsitlustes esikohta hoidnud Marina Kaljurannaga ühele pulgale.
Teine kord (loo pealkiri Eesti Ekspressis on hiljem muudetud, Kaljurand ei olnud teatanud kandideerimisest) uuring oli vahetult peale Riigikogu voorusid, kus Siim Kallas kõige enam toetust pälvis, ning peale Reformierakonna otsust asuda Kallase selja taha – ning Kallas oli endale ka kohalike poliitikute seas kõvasti toetust juurde võitnud, nii et koos Riigikogu suurima fraktsiooni toetusega võis just talle panuseid teha.
Aga vahepealse paari nädala jooksul on jõudnud merre voolata uskumatu hulk valimiskogu liikmetega ärajoodud vahuveini, Kaljurand on otsustanud siiski kandideerida, ning volikogud on määranud oma esindajad valimiskogusse. Võrreldes erinevate leeride eelnevate spekulatsioonidega valimiskogu koosseisu osas on seal oluliselt vähem IRLi ja rohkem Keskerakonna liikmeid ning oluliselt rohkem parteituid (kelle seas on palju Kaljuranna toetajaid), ning eeldatavasti oluliselt paranenud parteidistsipliin. Mistõttu tundus sobilik läbi viia veel üks kiire onlain-küsitlus mitte enam potentsiaalsete, vaid reaalsete valimiskogu liikmete seas.
Küsitluses said osaleda 234 kohalike omavalituste esindajat (Riigikogu liikmete häälte liikumise prognoosimiseks on paremaid, spekulatiivseid tehnikaid, ehk teisisõnu – küsitlusest nagunii siin abi ei oleks), kellest vastavat võimalust kasutas reedest esmaspäevani 106 ehk 45%. Tulenevalt koguhulga väiksusest on muidugi potentsiaalsed veamarginaalid suured, aga – paremat indikatsiooni parasjagu pole.
Kaaludes* tulemused läbi vastavalt valimiskogu kohalike liikmete erakondliku kuuluvusega kujuneb pingerida järgmine: Reps 23%, Kallas 22%, Kaljurand 19%, Jõks 16%, Nestor 10%, Helme 5%.
Tuvastamaks, kes pääseb teise vooru, tuleb neile liita veel Riigikogu hääled. Laias laastus pidanuks see tähendama, et eeldusel, et kõik Riigikogu liikmed järgivad parteiliini, on ca 80 häälega esikohta jagamas Reps ja Kallas, seejärel 60 häälega Jõks, 45ga Kaljurand, 35ga Nestor ja 20ga Helme (nagu ka varasemad küsitlused, näitab ka seekordne, et Helme kandidaadiks ülesseadmiseks vajalike häälte hankimine on napimast napim).
Kuid esmaspäeva õhtul otsustasid sotsid ootuspäraselt mitte esitada Nestorit kandidaadiks (ta oli oma lavaproovi juba Riigikogus viisakalt ära teinud) ja vähem ootuspäraselt toetada Kaljuranda. Selle otsuse tagamaade sügavam analüüs läheks liialt pikale, märgin vaid, et Nestori toetajate seas oli Kaljurand selle uuringu järgi selgelt populaarseim teine valik. Nii et kuigi sotsid ei garanteeri, et kõik nende hääled Kaljurannale lähevad, võinuks ka ilma nendepoolse soovituseta liita Kaljurannale 29, Repsile 5, teistele veel pudinaid. Mis tähendab järgmist. Kui Riigikogu fraktsioonid hääletavad rangelt parteiliini pidi, siis Reps 86, Kallas 83, Kaljurand 73, ja nii edasi. Mis tähendab, et Kallas saab teise vooru ainult siis, kui vähem kui viis Reformierakondlast tema asemel Kaljuranda valivad (või tal õnnestub mõni Riigikogu fraktsiooni sots enda poolt hääletama meelitada). Ja me ju mäletame, kuidas nende viie Reformierakonna fraktsiooni liikmega lugu oli.
Ehk siis: sotside otsuse tõttu on väga tõenäoline variant, et Kaljurand möödub Kallasest ning teises voorus on vastamisi kaks potentsiaalset proua presidenti – Reps ja Kaljurand. Sellise valiku puhul võib küll ette kujutada IRLi jpt kimbatust, kuid võib teha panuseid, et presidendiks valitakse Kaljurand. Kui lõppvooru jõuab siiski Kallas, soosib tähtede seis ilmselt teda. Varianti, et lõppvooru pääsevadki nii Kallas kui Kaljurand, viimane küsitlus prognoosida ei luba – Keskerakonna liikmeid on valimiskogus oodatust rohkem, ning nende ühtsus on muljetavaldav.
* Kaalumine erakondliku kuuluvuse alusel ehk et kui küsitlusele vastanutest olid 20% Reformierakonna liikmed, aga valimiskogus on neid 16% on vastavas ulatuses vähendatud nende häälte arve erinevatele kandidaatidele.
